"Tuejjääm peäʹlstan puk tõn, mõõn taarbšet, što puåtkkneteʹmes õhttvuõtt maddu da čäcca seeilči jââđjiʹžže, kooum eeʹjj ǩeäčča, lååi puõlvvõõǥǥ ǩeäčča."
Leäm Tiina Sanila-Aikio leäm šââddaž Čeʹvetjääuʹrest, Aanar kååʹddest, Taarr raajâst. Leäm šõddâm puäʒʒpiârrja sääʹmvuuʹd čâđđma. Muu eʹčč leäi säʹmmlaž da jeäʹnn lij läʹddlaž, muʹst lie kueʹhtt vueʹbb. Jälstam ååʹn Aanar ceerkavsiidâst piârrjinan. Muu pieʹllkueiʹmm lij aanrõš puäʒʒooumaž da muännast lij õhtt nijdd. Mij piârri argg jåått sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji mieʹldd.
Leäm leämmaž sääʹmpolitiikkâst mieʹldd tõn rääʹjest, ko leäm leämmaž 15-ekksaž. Tõn poodd leäm tuåimmâm jeeʹres sääʹmõhttõõzzin di leämmaž čõõđ aaiʹji tuåimmâm nuõrttsäʹmmlai vaaldâšmorgaan, Saaʹmi siidsåbbar vuâllsaž Njauddâm vuuʹd sääʹmsuåvtõõzz vuäzzlaž. Muu vaʹlljee Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen vaalpââjas 2012-2015 di oʹđđest 2016-2019. Leʹjjem muu vuõssmõs pââʹjest vuõssmõs väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen da vaalpââʹj mââimõs ååuʹc määnpââʹj saaǥǥjååʹđteeʹjen. Eeʹjj 2016 muu vaʹlljee Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen, da tän tuåimâst leäm ååʹn.
Säʹmmla lie Euroopp unioon oʹdinakai alggmeer. Säʹmmlai alggmeerstatus lij raʹvvjum Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjjest (17 §). Sääʹmteʹǧǧ lij eeʹjj 1996 aalǥâst jiijjâs laaʹjjin vuâđđuum säʹmmlai jiõččvaaldâšmorgaan. Sääʹmteeʹǧǧ tääʹrǩmõs tuâjjan lij tieuʹdded tõõzz vuâđđlääʹjjest šiõttuum tuâjaid leʹbe viikkâd čõõđ säʹmmlai jiijjâz ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm di staaneed sääʹm alggmeerkulttuur seillmõõžž da ouddnummuž.
Sääʹmteʹǧǧ õlmmad säʹmmlai veerǥlaž vuäinalm. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij sääʹmteʹǧǧlääʹjj (6 §) mieʹldd eeʹttkâʹstted säʹmmlaid tuâjees kuulli aaʹššin nuʹtt meerlânji ko meeraikõõskâld. Säʹmmlai jiijjâz ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm kuâskk säʹmmlai dommvuuʹd, koʹst lij šiõttuum sääʹmteʹǧǧlääʹjjest (4 §). Voudda koʹlle Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddi vuuʹd di Lappi paalǥâskååʹdd vuʹvdd Suäʹđjel kååʹddest.
Sääʹmteʹǧǧ vuäitt uʹvdded eʹtǩǩõõzzid, aalǥtõõzzid da ceâlklmid veʹrǧǧniiʹǩǩid di lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ nõõmad eeʹttǩeeʹjid määŋgid jeeʹres tuâjj-jooukid. Nuʹbb vuõss-sâjjsaž tuåimmjemnääʹll lie saǥstõõllmõõžž, koid ââʹnet veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj (9 §) mieʹldd veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe saǥstõõllâd Sääʹmtiiʹǧǧin pukin veiddsânji vaikkteei da miârkteei tuåimin, kook vuäiʹtte vuõiʹǧǧest da takai jeäʹrab vueʹjjest vaikkted säʹmmlai sâjja alggmeeran. Saǥstõõllâmõõlǥtõs kuâskk jm. säʹmmlaid kuõskki lääʹjjšiõttummuž ooudummuž, sääʹmǩiõl da mättʼtõõzz kuõskki aaʹššid di mäddâânnmõõžž da kuåivâslääʹjj meâldlaž looʹvi miõttmõõžž säʹmmlai dommvuuʹdest.
Sääʹmteʹǧǧ tuåimmai vuõiggâdvuõttministeria vaaldâšmvuuʹdest, leša lij jiõččnaž riikk veʹrǧǧniiʹǩǩin. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummuž teäggtet riikk budjeʹtt-teäggtõõzzin. Sääʹmteeʹǧǧ väʹlddveärlaž tuåimmjummša lij vaʹrrjum riikk tällõsarvvlõõzzâst n. 1,6 miljoon euʹrred. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ pääiʹǩ miõđât teäggtõõzz sääʹmkulttuuʹre da sääʹmõhttõõzzid, sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmm- da sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid di sääʹmǩiõllsaž mättmateriaalpuuʹtʼtummša. Sääʹmteeʹǧǧest lie pååđprojeeʹkt še, kooi vääras puätt teäggtõs ouddmiârkkân riikk da Euroopp unioon vaaʹrin.
Säʹmmla jälste äʹrbbvuõđlaž jälstemvuuʹdineez Lääʹddjânnmest, Taarrâst, Ruõccâst da Ruõššjânnmest. Pukveeʹzz säʹmmla lie õhttsiʹžže pâʹjjel 75 000. Lääʹddjânnmest lie nuʹtt 10 000 säʹmmliʹžžed. Säʹmmlain lij jiijjâz historia, jieʹllemnääʹll, identiteʹtt, ǩiõll da kulttuur. Sääʹmkulttuur âânn seʹst jm. kulttuurääʹrb, äʹrbbvuõđlaž teâđ, ǩiõtt-tuâj, kulttuurõõlmtõõzzid di äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvuõʹjjid, mâʹte puäʒʒhåidd, kueʹlšeeʹllem, ǩiõtt-tuâjj, uussâm/noorrâm da mieʹcstummuš di tõi ođđäiggsaž vueʹǩǩâʹttem hääʹm. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj lie vääžnai vueʹss kulttuur da sääʹmǩiõlid, da tõk tuejjee-i vuâđ sääʹm jieʹllemnälla. Säʹmmlaid jieʹllemvuõʹjji õhttsallaš da kulttuurlaž miârktõs lij õinn miârkteei. Äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj sueiʹmkrâʹstte luâđ da kulttuur kõskksaž kõskkvuõđ. Vuäitt särnnad, što äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj tuärjjee sääʹmǩiõlid da sääʹmkulttuur, da tõn diõtt ǩiõččât, što tõk lie vääžnai vueʹss sääʹmkulttuurâst.
Sääʹmǩiõl lie Euroopp alggveärlažǩiõl da nuõrtimiârrlääʹdd ǩiõli (mâʹte lääʹdd da viro) ââldmõs sokk-ǩiõl. Tõid mainstet Lääʹddjânnmest, Ruõccâst, Taarrâst da Ruõššjânnmest. Sääʹmǩiõl lie tän poodd 9-10, kååʹtt lij tõʹst ǩidd, laʹsǩǩeet-a jeäʹt Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹm mieʹldd. Lääʹddjânnmest mainstet kolmm sääʹmǩiõl: aanarsääʹm-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõl. Puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl lie vaarvuâla, leša läppjemvaar vueʹlnn lie jeäʹrben aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl.
Tâʹvvsääʹmǩiõll lij mainstemvuuʹd da mainsteeimeäʹr peäʹlest sääʹmǩiõlin šuurmõs. Tõn mainste arvvlõõzz mieʹldd nuʹtt 20 000 – 25 000 ooumžed Lääʹddjânnmest, Taarrâst da Ruõccâst. Lääʹddjânnmest tâʹvvsääʹmǩiõl mainsteei lie arvvlõõzz mieʹldd nuʹtt 2 000. Aanarsääʹmǩiõl leäʹt ääʹrbvuâlželd mainstam Aanarjääuʹr pirrõõzzâst. Aanarsääʹmǩiõl mainsteei lie nuʹtt 300 – 400 ooumžed. Mainsteeʹji lååkkmieʹrr lij õinn šõddmen kuʹǩesäiggsaž ǩiõlljeälltemtuâj puåđõssân. Nuõrttsääʹmǩiõl leäʹt ääʹrbvuâlželd mainstam ânnʼjõž Ruõššjânnam, Lääʹddjânnmest da Taarr raajjvuuʹdin. Ânnʼjõžääiʹj šuurmõs joukk nuõrttsääʹmǩiõl mainsteeʹjin jälste Aanar kååʹddest Lääʹddjânnmest. Arvvlõõzzi mieʹldd nuõrttsääʹmǩiõlâst lie nuʹtt 300 mainsteei Lääʹddjânnmest.
Sääʹmteʹǧǧ peälašt alggmeer säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid. Saaǥǥjååʹđteei oudd muâđaid tän tuõjju. Tuâjjǩeʹdd lij samai veeidas, vueʹljeeʹl sääʹm-meer suvereniteeʹttest da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, ǩiõlʼlaž, kulttuursaž da jieʹllemvuâǥǥlaž vuõiggâdvuõđin di ekonoomlaž, čuõvtõõzzlaž da sosiaalʼlaž vuõiggâdvuõđin. Puk mii mäʹhtt-ne kuâskk säʹmmlaid, kooll Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjemǩeâdda, säʹmmlai jieʹllem jeeʹres pooddin, ǩiõtkkmest äudda. Leäi kõõččmõš šõõddteʹmes sääʹmommǥa jieʹnn sääʹmǩiõllsaž da kulttuur meâldlaž vuäpstõk-kääzzkõõzzin leʹbe ääiʹjab puõlvvõõǥǥi kuâđđjem kulttuuräʹrbbsõõʹji suõjjummšest. Leäi kõõččmõš säʹmmlai dommvuuʹd määddai, čaaʹʒʒi da luâttreeʹǧǧesvuõđi ââʹnnmest, håiddmest da vaaldšmummšest leʹbe aunnsateʹmes kulttuurääʹrb, mâʹte säʹmmlai mainstem- leʹbe musikkäʹrbbvuõđi, seʹrddmest.
Maaiʹlmveiddsõs alggmeerõhttsažtuâjj lij säʹmmlaid samai vääžnai. Säʹmmlain lij leämmaž jõnn rool alggmeerai vuõiggâdvuõđi oouʹdummšest. Jeeʹres suåppmõõžž âʹnne seʹst vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid lie noorrâm alggmeerai ǩiõččâmkuuʹlmest ÕM:i čõõđtõʹsse alggmeerai vuõiggâdvuõđin. Lääʹddjânnam lij priimmâm čõõđtõõzz eeʹjj 2007.
Muu miõlâst pukin tääʹrǩmõs čõõđtõõzz artikla lie 26 da 19. Artikla 26 mieʹldd ”alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt jânnmid, vuuʹdid da luâttreeʹǧǧesvuõđid, koid alggmeer lie ääʹrbvuâlželd vuäʹmstam, huâđsteez âânnam leʹbe muđoi âânnam leʹbe haʹŋǩǩääm. Alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt vuäʹmsted, ââʹnned, oouʹdeed da vaaldšed tõid jânnmid, vuuʹdid da luâttreeʹǧǧesvuõđid, kook liâ tõi huâđast ääʹrbvuâlaž vuäʹmstummuž leʹbe jeeʹres ääʹrbvuâlaž huâđastâânnmõõžž leʹbe âânnmõõžž vuâđald leʹbe koid tõk liâ muđoi haʹŋǩǩääm. Riikk tobdste täid jânnmid, vuuʹdid da luâttreeʹǧǧesvuõđid lääʹjjest da suõjjle tõid laaʹjjin. Tän tobdstummšest âlgg ääʹššmeâldlânji slävvõõttâd kõõččmõõžžâst åårrai alggmeerai vuõʹjjid, äʹrbbvuõđid da jânnamvaaldšemriâššmõõžžid.” Artikla 19 mieʹldd ” riikk saaǥǥstâʹlle vuõiggmiõlâst da tuåimmje õhttsažtuâjast kõõččmõõžžâst åårrai alggmeeraivuiʹm täi jiijjâz eeʹttkâʹsttemorgaani pääiʹǩ, što vuäǯǯa tõi friij da tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõõžž ouddâl ko riikk preʹmme da peʹjje tiuʹdde lääʹjjšeâttmõõžžlaž leʹbe vaaldšemvuõđlaž tuåimid, kook vuäiʹtte vaaikted alggmeeraid.”
Tiõrvâs määddtää da puuʹttes čääʹʒʒtää, jie leäkku säʹmmla ǩiõlineez da kulttuurineez. Määdd da čääʹʒʒ taarbše suõjjeeʹjeez jäänab ko ni kuäʹss ouddâl. Tuejjääm peäʹlstan puk tõn, mõõn taarbšet, što puåtkkneteʹmes õhttvuõtt maddu da čäcca seeilči jââđjiʹžže, kooum eeʹjj ǩeäčča, lååi puõlvvõõǥǥ ǩeäčča.
Tiina Sanila-Aikio, saaǥǥjååʹđteei, Sääʹmteʹǧǧ
Snimldõk: Sääʹmteʹǧǧ